Foto: Eiko Lainjärv

Keila Korvpallikooli noortetöö juht ja treener Georg Murakas: Laps peab uskuma seda, mida treener räägib, sest ainult nii muutub ta korvpalliplatsil enesekindlaks.

Georg liitus Keila Korvpallikooli meeskonnaga 2022. aasta suvel. Hetkel juhendab ta kolme treeningrühma, vastutab Keila Korvpallikoolis noortetöö süsteemi arendamise eest ning on Keila esindusmeeskonna abitreener. Lisaks on Georg abikaasa ja kolme lapse isa.

Georg sündis ja kasvas Jõgevamaal, kust sai ka alguse tema korvpalliteekond. Korvpallini jõudis Georg tänu oma kehalise kasvatuse õpetajale, kes kutsus poisi korvpallitrenni. Esimene mälestus seoses korvpalliga on Georgil juba enne korvpallitreeningutega liitumist, kui ta väikese poisina jälgis alati suure põnevusega televiisorist korvpallimängude ülekandeid. Georg mängis aktiivselt korvpalli kuni 2010. aastani, mil vigastuse tõttu tekkis korvpallitreeningutest pikem paus. Samal aastal alustas ta õpinguid Eesti Maaülikoolis loodusvarade kaitse ja kasutamise erialal. Parallelselt ülikooliõpingutega hakkas Georg kodukohas juba iseseisvalt esimesi korvpallitreeninguid juhendama.

Pärast ülikooli lõpetamist suundus ta elama Tallinnasse. „Iga kord, kui olen proovinud korvpallist eemalduda, on elu mind varem või hiljem jälle korvpalli juurde tagasi viinud,“ kirjeldab Georg oma erilist sidet korvpalliga. Georg tundis, et ülikoolis omandatud eriala ei ole tema kutsumus ning otsis teisi väljundeid, mis tema huvidega paremini sobituksid. 2015. aastal alustas Georg täiskohaga treeneritööd Tiit Soku Korvpallikoolis, kus ta töötas seitse hooaega. Seejärel liitus ta Keila Korvpallikooli meeskonnaga, alustades tööd nelja treeningrühmaga.

Treenerina peab Georg oma suurimaks mõjutakas ja eeskujuks Phil Jacksoni. „Väiksena meeldis mulle pigem melu korvpalli ümber. Elasin kaasa nendele, kes parajasti kõige atraktiivsemat mängu näitasid. 1999-2002 oli selleks võistkonnaks Los Angeles Lakers. Nüüd on koos elutarkusega kogunenud kogemusi ka treenerina ning silm oskab eristada tegelikke pärleid muust melust – täna hindan eriti kõrgelt Chicago Bullsi tegemisi nende kõrgajal, aastatel 1991-1998.”

Täna õpetab Georg noortele mängijatele, et kõige olulisem on julgus suhelda, elementaarne viisakus ja teistega arvestamine. „Tänane nutimaailm kindlasti pärsib sotsiaalset võimekust. Nutiseadmed võtavad rohkem, kui annavad. Tuleks kriitiliselt vaadata, kas ekraanilt paistab vastu midagi arendavat või lihtsalt rumal video. Selgelt on eristatav, kas vahetult enne treeningut on laps olnud nutiseadmes või mitte. Üldiselt kulub lapsel pärast nutiseadmes olemist umbes pool tundi, et end treeningule ümber häälestada,” kirjeldab Georg nutiseadmete mõju. „Suhtlusaltid lapsed paistavad algusaastatel ka väljakul rohkem silma, hiljem lisanduvad eduvalemisse ka muud muutujad. Need, kes askeldavad ja toimetavad teistega saaliväliselt ja peavad jutlusi riietusruumis, kipuvad ka väljakul rohkem pallipuuteid saama.”

Georg on seisukohal, et laste puhul on võtmekohaks eelkõige huvi korvpalli vastu. „Väiksemate puhul luban neil mängu käigus eksida, et nad õpiksid ja harjuksid erinevates olukordades tegutsema. Ma väldin asjatuid mänguseisakuid, kuni laps iseseisvalt asjatab, soovib mängida ja on püüdlik. Eksimuseks saab pidada mingisugust omaalgatust vaid seetõttu, et treeneril on mõtteis kindel struktuur, aga väike harrastaja leidis antud olukorrale hoopis teistsuguse lahenduse. Lisaks “präänikule” peab ka “piitsa” andma, aga mitte laste loomingulisust kärpides. Teisalt tuleb lastele teatud põhitõed, ka mängulised, koheselt selgeks teha ja reageerida üheselt, kui nende vastu eksitakse. Teinekord pomisen midagi valjuhäälselt ilma mänguseisakuta. 1.-4. klassini õpivad lapsed läbi tegutsemise, mitte kuulamise,” kirjeldab Georg oma lähenemist väiksemate õpilaste treeningutele.

Foto: Eiko Lainjärv

Georgi jaoks on tähtis õpetada tiimitöö olulisust. „Kui keegi viskab mängu jooksul 30 punkti, siis suures ulatuses panustavad võistkonnakaaslased sellesse otseselt või kaudselt ja palli korvi viskamine on lihtsalt täpp i-le. Korvpall on meeskonnamäng.”

Murekohana näeb Georg, et laste ja noorte kontaktitaluvus on treeningutesse tulles varasemaga võrreldes palju nõrgem. „Lapsevanemad ja lapsed peaksid rohkem müramismänge mängima, et laps mõistaks, millisel hetkel võib haiget saada ning et igasugune kontakt ei ole tegelikult pahatahtlik. Müramismängud on hea viis kehataju arendamiseks. Iga kontakti või vastupõrkamise tõttu ei saa murduda. Eriti äärmuslik on olukord siis, kui laps kontakti tõttu ehmub ja reageerib kaaslase suhtes vägivaldselt,” kirjeldab Georg pallimängude olemust.

Georgi kogemus näitab, et see, milline sa oled 24 tundi ööpäevast, kandub üle ka treeningsaali. „Lapsel tuleb lasta iseseisvalt tegutseda juba väikesest peale. Enne kui tormad lapsel jalanõusid jalga panema, lase tal ise proovida ja vigadest õppida. Kõige väljakutsuvam on õpetada siis, kui laps ei ole harjunud iseseisvalt tegutsema.” Georg toob elulise näite, kuidas lapse iseseisvust toetada. „Lase lapsel ise linnapildis liikuda ja oma marsruuti valida, selle asemel, et teda autoga ukse ette sõidutada. See aitab kujundada liikumisharjumusi ja õpetab iseseisvalt otsuseid vastu võtma. Korvpallis on ülioluline kiiresti otsustada ja seejärel tegutseda.”

Georgi hinnangul on laste õpetamisel kõige olulisemad fundamentaalsed oskused ja alles siis saab edasi liikuda keerukamate harjutuste juurde. „Kõige märgilisem periood treeningutes on kuni U12 vanuseklassini. Selle ajani saab kõige edukamalt kujundada lapses õigeid tegevus- ja mõttemustreid.” Georgi sõnul on isikuomadused korvpallis kui meeskonnaspordis sama olulised kui tehnilised oskused. „Kõige tähtsam on selles eas tutvustada lapsele inimeseks olemist, sest siis on suur tõenäosus, et laps võtab need oskused endaga kaasa kogu eluks.”

Georg annab soovitusi alustavatele treeneritele. „Üks huvitav aspekt, millega treener peab arvestama on see, et lapsed saavad aru, kas treener käitub oma sõnade järgi või vassib. Lapsed ei andesta kunagi oskamatust. Peame lapsi austama ja meeles pidama, et nad on pika mäluga. Laps ei unusta, kui teda on hoolimatult koheldud. Treeneritöö vastutus on väga suur ja laps mäletab pikalt, kui keegi on jätnud ta hooletusse või pole pühendunud sajaprotsendiliselt. Laps peab uskuma seda, mida treener räägib, sest ainult nii muutub ta korvpalliplatsil enesekindlaks,” selgitab Georg.

Georgi sõnul peab iga treener olema aus iseenda vastu ja tunnistama, et tegelikult toimub õppimine kogu elu. „Eksmise hirm on see, mis meid piirab. Kui kardad eksida, siis kardad ka tegutseda. Julge suhelda, küsida nõu ja abi. Oluline on tegeleda pidevalt enda arendamisega ja varem või hiljem hakkab see treeneritöös ka vilja kandma. Tähtis on, et naudiksid oma tööd.” Samas on treeneriamet Georgile õpetanud, et kõike ei saa ise kontrollida ja muuta. „Mõned asjad lihtsalt juhtuvad ja muretseda ei tohiks asjade pärast, mis ei ole sinu võimuses.”

Georg meenutab ühte meeldejäävat ja emotsionaalset hetke treenerina. „Eelmisel hooajal käisime 2007. aastal sündinud poistega EYBL etapil. Mängus Liepaja vastu olime 2-3 minutit enne lõppu maha jäänud lausa 11 punktiga. Tekkis selline olukord, kus kuttidel oli vaja hakata tagasi ronima samm-sammult. Lõpuks olime 17 sekundit enne lõppu 2-punktilises kaotusseisus. Time out´i ajal usaldasin südant, mitte mõistust. Treeneri esimene soov oleks midagi eriskummalist tahvlile joonistada. Igasuguste ettejoonistatud tegevuste nõrkus peitub selles, et ka pisieksimuste korral ei anna “liikumine” soovitud tulemust või katkeb soovimatult. Ma tajusin, et meie jaoks tõi mängu positiivse muutuse mängijate endi sees toimunud nihe, mitte minu üleliigne sekkumine. Otsustasin selle vooluga jätkata. Vastaste vead olid täis ja abistati üleliigselt ning kõikjalt. Läksime täispanga peale, meil oli võiduks vaja 3 punkti. Lasin kuttidel luua teravust, mis pidanuks tekitama viskekohad. Kes ja kuidas ülesande ellu viib, jäi üldiste suuniste juures nende endi teha. Viimasel sekundil tabasime jätkuolukorras kolmepunktiviske ja võitsime selle mängu,” kirjeldab Georg emotsionaalset hetke. „Teinekord on treeneril raske üleliia mitte sekkuda, kuid sel hetkel lasin poistel ise mängida, usaldasin neid. Mängijad joonistasid endale iseseisvalt võidu. Sain sel hetkel kinnitust, et alati ei pea treener kõike mikromanageerima, vaid teatud olukordades tasub mängijaid lihtsalt usaldada,” kinnitab Georg.


Keila Korvpallikooli noortetöö juhina on Georgil visioon, et aastate pärast sirgub Keilast palju mängijaid erinevatesse koondistesse ja profiliigasse. Georgi sõnul on oluline hea ja ühtne töökultuur, tänu millele saab aidata paljudel noormängijatel jõuda kõrgele tasemele.

KIIRKÜSIMUSED:

Üks huvitav fakt, mida enamik ei tea – näiteks see, et võin olla unesegane ja unes kõndida

Korvpall õues / korvpall saalis – saalis

NBA / Euroliiga – täna ütlen, et Euroliiga

Põnev mäng kaotusega / ülekaalukas võit – oleneb kellega, aga mulle meeldib võita

Protsess või tulemus – protsess

Kiirus või viskekindlus – kiirus

Hommik või õhtu – hommik

Magus või soolane – soolane

 

GEORGI LEMMIKUD:

Korvpallur – Michael Jordan

Endine tiimikaaslane – Arp Pressraud

Aastaaeg – suvi

Film – Üksinda kodus 1

Toit – kindlasti pitsa, halba pitsat ei ole

Jook – kohv