Keila Korvpallikooli esindusmeeskond lõpetas Eesti meistrivõistluste 2. liiga põhiturniiri 3. kohaga. Nii kõrgele pole selle meeskonna mitte just väga pikas ajaloos veel tõustud. Alagrupiturniiril seitse võitu ja ühe kaotuse saanud Keila alustas hästi ka vahegrupiturniir, kus esimeses ringis saadi kolm võitu ja üks kaotus. Teises ringis aga enam võidurõõmu ei tuntud, kuid kolmest võidust piisas siiski tugevaimas vahegrupis kolmanda koha saavutamiseks ning otse veerandfinaali pääsemiseks.
Põhiturniiri lõpus saadud neljal järjestikusel kaotusel on mitmeid põhjusi. Peamine on aga ilmselt see, et täies koosseisus pole meeskond saanud viimastel kuudel enam treenida ja mängida. Haigus ja vigastus jätsid kõrvale põhimängujuhi Norman Rüütsalu, põlvehäda on seganud ka teist tagaliini põhimeest Erik Dzotsenidzet. Pool hooaega vigastusega kimpus olnud Markus Kikkatalo on paranedes olnud hädas viirushaigustega, probleeme on olnud ka paljudel teistel. Näiteks viimasest mängust jäi põlvetrauma tõttu kõrvale tsenter Kristjan Makke.
Mitme olulise mängija puudumist on püüdnud teised küll korvata, kuid tugevas konkurentsis pole sellest võiduks piisanud. Kõige rohkem on kannatanud hooaja alguses Keila trumbiks olnud agaressiivsus. Vaatamata sellele võib täiesti ebaõnnestunuks pidada vaid kodumängu Viljandiga, kus saadi suur kaotus.
Põhiturniiril oli Keila suurim korvikütt 16-aastane Kevin Sepik, kes kogus keskmiselt 15,5 punkti mängust. Vanameister Kristjan Makke panustas keskmiselt 14,7 punkti ja 9,9 lauapalliga ning samuti 16-aastane Norman Rüütsalu 13,3 punktiga.
Oluline on seegi, et just 2000. aastal sündinud poiste panus oli väga suur. Lisaks Sepikule ja Rüütsalule olid hästi pildil ka Margus Pahv ning ainsana kõigis 16 mängus osalenud Mart Maide. Väärt kogemusi on saanud ka Roland Tamkivi, vähemal määral ka Markkus Kikkatalo, Marek Uusoja ja Roland Liiva. Just selle põlvkonna mängijatel peaks sellel tasemel mängudest tõusma tuleviku jaoks kõige rohkem kasu.
Õnneks on veerandfinaalideni aega sisuliselt kuu – kahe võiduni peetavate seeriate avakohtumised toimuvad märtsi keskel. Samal ajal kui teised meeskonnad mängivad play-offi esimest ringi, saame tegeleda vigastuste ravi ja vormi parandamisega.
Tõsi, suure tõenäosusega minnakse veerandfinaalis kokku väga tugeva TTU II meeskonnaga. Tegemist on meistriliigas mängiva meeskonna duubliga, kus mõned mängijad pendeldavadki kahe meeskonna vahet. Seega ei oota ees midagi lihtsat, kuid kõrge koha saavutamiseks tuleb nagunii võita kõiki. Eesmärk on endine – rünnata pääsu esiliigasse.
Peep Pahv
Treener