Keila Korvpallikooli ÜKE treener Kalev Elken on oma elus palju reisinud Uus-Meremaast Kanadani ja mõnda aega ka välismaal elanud, mistõttu on ta kogunud palju teadmisi ja inspiratsiooni, mida jagada oma tänastele õpilastele Keila Korvpallikoolis. Kalev on seisukohal, et tänapäeva treener ei saa olla ainult spetsialist ühel alal, vaid tuleb tegeleda ka paljude muude aspektiga. Iga treening on erinev ja see sõltub paljudest taustateguritest.

Keila Korvpallikooli üldkehalise ettevalmistuse (ÜKE) treener Kalev Elken on pärit Peipsi lähedalt, Alatskivilt. „Mul oli suur privileeg kasvada looduse keskel ja olla juba lapsena füüsiliselt aktiivne ning õues palju aega veeta,” jagab Kalev oma lapsepõlve mälestusi.

Lisaks treeneritööle on Kalevi elus täna veel olulisi rolle – abikaasa, õnnelik koeraomanik ja liikumisõpetaja. Nimelt töötab Kalev Tallinna Vabaduse Koolis. „Ma õpetan Ukrainast Eestisse elama suundunud õpilasi Vabaduse Koolis, kus õpib hetkel ligikaudu 600 õpilast. Ma juhendan 7.-11. klassi liikumistunde.”

Kalev lõpetas 2015. aastal Tartu Ülikooli magistriõppe kehakultuuri erialal. Õpingute lõppedes otsustas Kalev teha koolist ja tööst väikese pausi ning minna silmaringi avardama välismaale. Kalev elas viis aastat Uus-Meremaal ja Austraalias ning suundus edasi Kanadasse, kus ta jätkas treeneritööga. Eestisse naastes alustas Kalev kodumaal tööd personaaltreeneri ja korvpallurite ÜKE treenerina. Keila Korvpallikoolis alustas treener Kalev tööd 2023. aasta sügisel, mil hakati looma koostöös tegevjuht Tarmo Heinaga kaasaegset ÜKE süsteemi, mis toetaks noorsportlaste arengut.

Korvpallipisik juba lapsepõlvest

Kalev on olnud kogu elu korvpalliga tihedalt seotud. Pärast mõneaastast tööd korvpallitreenerina ülikooli ajal, otsustas ta lõpuks spetsialiseeruda korvpallurite üldfüüsilisele ettevalmistusele. Tema esimene eriline mälestus seoses korvpalliga on hetk, kui vanemad kinkisid talle esimese korvpalli. „See oli kummist, väga värviline ja sellel oli peal USA sümboolika. Minu jaoks oli see üks eriline pall.” Kalevi ema tegeles samuti korvpalliga ja mängis Tartu Ülikooli võistkonnas. Kalev arvab, et korvpallipisiku sai ta just oma emalt.

Noorena mängis Kalev palju korvpalli. Korvpallitreeningutega alustas ta 3. klassis. „Meil oli Alatskivil suurepärane korvpallitreener – Arnold Selge. Sain tema käe all treenida 10 aastat,” kirjeldab Kalev oma esimest korvpallitreenerit. „Keskkooli ajal käis väga suur osa meie kooli poistest just korvpallitrennis. Osalesime maakondlikel meistrivõistlustel ning tänu treeneri tutvustele võtsime osa paljudest rahvusvahelistest turniiridest Venemaal, Lätis, Soomes ja Tšehhis. Meile, kui väikesest kohast pärit poistele oli see väga hea kogemus.”

Kalev innustab noori osa võtma rahvusvahelistest võistlustest, mis annavad palju julgust, võistluskogemusi ja suurendavad iseseisvust. „Alatskivil oli küll väike kool, aga treeninguid võeti väga tõsiselt. Tegime neli treeningut nädalas ning meie treener oli nõudlik ja vajadusel piisavalt range. Tol hetkel saime väga hea korvpallihariduse. Kaks poissi jõudsid pärast isegi meistriliigasse,” meenutab Kalev Alatskivi korvpallitreeninguid. Kalevi sõnul oli korvpallitreeningutel ka olukordi, kus treener palus just Kalevil end asendada, kui pidi kuhugi ära minema ning tänu sellele sai ta oma esimesed treeneritöö kogemused juba koolis käies. „Treeneriks tahtsin saada juba noorena. Mäletan, et 9. klassis tegin enda jaoks kindla otsuse hakata treeneriks ning see eesmärk on tänaseks täitunud.”

Kalevit inspireeris treeneriks saama armastus spordi ja liikumise vastu. „Maal üles kasvades veetsime koos õe-venna ja naabrilastega palju aega õues ning tegelesime kõikvõimalike erinevate sportlike tegevustega. Spordiharjumus noores eas on üle kandunud tänapäeva ning see võimaldab endiselt tunda liikumisest rõõmu. Kui algne eesmärk oli lihtsalt mängida, siis nüüdseks on lisandunud soov hoolitseda tervise eest ja anda endale parimad võimalused, et füüsiline iseseisvus jätkuks ka vanemas eas.” Kalevi hinnangul on oluline, et lapsena tekiks harjumus sporti teha ja füüsiliselt aktiivne olla, sest hiljem alustada ja harjumusi ümber kujundada on keeruline. „Muidugi võib ja tulebki alustada tervistava füüsilise aktiivsusega igas vanuses, kuid kui Sul on oskused ja harjumus juba olemas, siis on “spordiperega” liitumine palju lihtsam,” lisab ta.

Kalev peab enda jaoks üheks oluliseks momendiks otsust minna pärast ülikooliõpinguid reisima, mis andis väga palju kogemust ja avardas silmaringi. „Mul on hea meel, et võtsin pärast õpinguid pausi reisimiseks. See äraolek võimaldas mul mõtteid avardada ja inimesena edasi areneda. Lisaks kohtasin välismaal elades ka oma abikaasat.”

Üldkehaline ettevalmistus on korvpalli oluline osa

Korvpall ja ÜKE on Kalevi hinnangul väga tihedalt omavahel seotud. „ÜKE treening ja selle erinevad komponendid on iga tippvõistkonna treeningu lahutamatu osa. Kui eesmärk on kasvatada professionaalseid mängijaid või pakkuda kaasaegset ja terviklikku treeningprogrammi, siis miks peaks noortesüsteem erinema? ÜKE treening toetab füüsilist ja vaimset valmisolekut tegelemiseks sellise kõrge intensiivsusega spordiga nagu korvpall oma olemuselt on,” selgitab Kalev ÜKE olulisust. „Kui soovid olla edukas spordis või elus, pead olema järjepidev, taluma rutiini, pingutama ning tahtma anda endast 100%. Ning seejärel leidma viisi, kuidas oma maksimum viia uuele tasemele. Neid oskusi õpetavad nii ÜKE treening, korvpall kui ka sport üldisemalt,“ kirjeldab Kalev oma mõtteviisi.

„Mida meeskonnasport veel õpetab, on inimeste vaheline koostöö, üksteisega arvestamine ja suhtlemine. Aga kindlasti ei saa alahinnata ka lõdvestumis- ja lõõgastumise oskust. Lihtne on koguaeg eesmärgi nimel töötada, kuid kui ei oska võtta hetki lõdvestumiseks või puhkamiseks, järgneb sellele varem või hiljem läbipõlemine,” selgitab Kalev. Huvitava faktina toob ta välja, et läheb igal õhtul magama kindlal kellaajal kell 21.30. „Seetõttu ärkan ka varakult ja saan enne tööpäeva teha ära oma treeningu. See annab mulle energiat järgnevaks päevaks.”

Treener peaks olema õppimiseks avatud kogu elu

Kalev peab suurimaks eeskujuks ja mõjutajaks treeneritöös oma esimest korvpallitreenerit Arnold Selget. „Tema tööeetika ja teadmised, aga ka nõudlikkus on minu filosoofiat palju kujundanud,“ kirjeldab Kalev. „Minu elus on tegelikult palju neid inimesi, kellelt on õppida. Töökuse osas on kindlasti eeskujuks oma vanemad. Hetkel pean oma eeskujuks abikaasat, kes motiveerib mind edasi arenema nii inimese kui ka treenerina.” Lisaks toob Kalev välja, et kui ta saaks midagi öelda või õpetada 15-aastasele iseendale, siis ta soovitaks olla julgem ja usaldada rohkem elu!

Kalevi sõnul pakub treeneritöö väljakutseid. „Iial ei tohi arvata, et oled spetsialisti või inimesena n-ö valmis. Õpe ja areng peavad jätkuma kogu elu vältel. Kui säilib avatus õppida ja uut infot vastu võtta, siis oleme pidevas arengus. Lihtne on ära õppida treeneritöö tehnilised aspektid, aga sama olulised on ka n-ö pehmed oskused („soft skills“), näiteks suhtlemine. Tänapäeva treener ei saa olla spetsialist ainult oma spordi valdkonnas, sa pead olema “spetsialist” ka inimesena või sinnapoole püüdlema. Treener peab tegelema paljude muude aspektidega nagu näiteks suhtlemine meediaga, vanematega, sponsoritega, tal peab olema hea eneseväljendusoskus, konfliktilahendusoskus, vahel tuleb olla bussijuht, reklaamimester jne,” kirjeldab Kalev treenertööd.

„Ehkki olen umbes 7 aastat treenerina töötanud, näen end endiselt spetsialistina, kes alles karjääri alustab ja igapäevaselt õpib. Ütleksin alustavale treenerile, et oluline on oskus infot analüüsida, sest elame maailmas, kus kõik “teadmised” on paari hiirevajutuse kaugusel, olgu see teadustöö või sotsiaalmeedia mõjuisikute näol. Oluline on selle kõige juures hoida kriitilist meelt, mõte avatuna ning infot vastavalt oma võimetele analüüsida. Õppida saab igalt inimeselt, aga treeneritöö osas eelistan kuulata neid, kel on valdkonnas pikaajaline kogemus ja tulemused ette näidata“ räägib Kalev.

Treeneritöö kunst – igal hetkel pead vastu võtma otsuseid

„Treeneritöös on tähtis arvestada individuaalsete eripäradega. Kui õpilasel on täna kehvem päev, siis on treenerina oluline tajuda, kas treenitavat on vaja sel hetkel motiveerida või anda talle aeg ja ruum ning võimalus taastuda. Tähtsal kohal on inimlik mõistmine. See on treeneritöö kunst – igal hetkel pead võtma vastu otsuseid. Millisel hetkel sundida või millal leida alternatiiv, olgu see harjutuse või ülesande näol. Lisaks loomulikult ka kõiksugu füüsilised eripärad, millega ÜKE treeningu spetsiifikas peab arvestama. Iga treening on erinev ja see sõltub paljudest taustateguritest,” võtab Kalev kokku treeneritöö mitmekesisuse.

Kalev püüab oma õpilastele läbi treeningute õpetada erinevaid väärtuseid. „Eelkõige püüan neile olla ise oma käitumisega eeskujuks. Treeningutel väljendub näiteks ühel või teisel viisil lugupidamine – enda, teiste ja töö suhtes. Olen seisukohal, et kui midagi teed, tee korralikult ja alusta näiteks sellest, et pead kinni kellaaegadest. Elementaarne viisakus on samuti kõige alus, nagu näiteks igapäevane „Tere!”, kirjeldab Kalev.

„Tähtis on oskus end kokku võtta ja pingutada. Oluline on, et annad treeningul oma selle päeva ja hetke parima. Sinu parim võib igapäevaselt muutuda. Olgu põhjuseks taastumine, tuju, stress, keskkond või muu – ja see on täiesti mõistetav. Kõige olulisem on, et pingutad ja hoiad meeles oma eesmärke. See on oluline nii spordis kui ka elus laiemalt,” innustab treener Kalev sportlasi.

Olulisel kohal on piisav uni ja täisväärtuslik toit

Kalev soovitab lapsevanematel olla olemas ja märgata. „Soovitan tähelepanu pöörata uneajale ja toitumisele. Kui sportlane ei ole piisavalt taastunud, siis on pingutus ja kogu treeningkogemus raskem ning seetõttu võivad ka vigastused kergemini tekkida, olgu need kroonilise valu või trauma näol,“ toonitab Kalev. „Leian, et toitumise täpset hindamist saab teha ainult toitumispäeviku abil. Subjektiivne “ma ju söön piisavalt seda ja seda” ei anna tõenäoliselt objektiivset pilti. Kättesaadavad lahendused on näiteks Tervise Arengu Instituudi toitumispäevik või mõni äpp nagu näiteks MyFitnessPal,” soovitab Kalev.

„Ainevahetuslikud väljakutsed on elanikkonna hulgas tõusujoones. Kui juba on ilmnenud mõni haigus või inimesel on kehvad verenäitajad, siis olukorra parandamiseks peab tegutsema. Siin on abiks ka toitumisnõustajad. Sportlane peab sööma täisväärtuslikku toitu. Isu on võimalik ära kaotada väga lihtsalt, kuid ebatervisliku snäki söömisest ei piisa, et saada kätte sporditegemiseks vajalikud toitained,” lisab ta.

Küsime Kalevilt tema lemmiku korvpalluri kohta. „Lihtne oleks öelda Kawhi Leonard või keegi teine, aga valin inimese, keda ma pigem isiklikult tunnen, mitte ainult parimate hetkede videodest,” selgitab Kalev oma mõttekäiku. Kalevi lemmikuks korvpalluriks on Romet Käämer. „Olin Rometi ÜKE treener. Töötasime koos üle kahe aasta. Leian, et tal on palju sportlasele vajalikke omadusi. Ta on naturaalne liider, töökas ja väga hea korvpalli algõpetusega. Rometil on meeletu võimekus teha tööd ja trenni. Ta on kõva võitleja, sportlasliku võitlusinstinktiga mängija. Olulistel hetkedel suudab ta tagasilöögid seljatada. Julgen valida tema oma lemmikuks korvpalluriks,” põhjendab Kalev oma arvamust.

Kalev on ühendanud oma töö ja hobi. Ka vabal ajal meeldib Kalevile spordiga tegeleda. Ta külastab sageli jõusaali ja peab oluliseks füüsilise aktiivuse abil nii vaimse kui ka füüsilise tervise eest hoolitsemist. Veel eelmisel aastal mängis Kalev korvpalli harrastajate liigas ning käib siiani aeg-ajalt treeningutel, kui õpilaste juhendamise kõrvalt aega jääb. „Olen alati väga aktiivne olnud, näiteks kooli ajal tegelesin lisaks korvpallile ka üheksa aastat peotantsuga ja lisaks oli mul veel palju erinevaid hobisid,” lisab Kalev.

Kalevi teekond treenerina on kulgenud väga loomulikult. „Ma arvan, et mul on vastavad isikuomadused, olen n-ö kasvatava iseloomuga ja mulle meeldib jagada oma kogemusi ja teadmisi. Teen seda tööd südamega,“ kirjeldab Kalev treeneriametit. „Keila Korvpallikoolis töötamine on olnud väga hea kogemus ja tulen Keilasse alati hea tundega. Keila Korvpallikooli õpilased on enamasti motiveeritud ja koostöövalmis ning see annab palju motivatsiooni ka mulle.” Kalevi eesmärk Keila Korvpallikoolis on aidata üles ehitada kaasaegne ÜKE programm: „Alus sellele on pandud ja liigume klubina tasapisi edasi!”

KIIRKÜSIMUSED:

Korvpall õues või saalis – õues

NBA või Euroliiga – NBA

Protsess või tulemus – protsess

Kiirus või viskekindlus – kiirus

Hommik või õhtu – hommik

Magus või soolane – magus

 

Lemmikud:

tiimikaaslane – Alatskivi Keskkooli sats

aastaaeg – kevad

film – ei ütle

toit – kodutoit

jook – vesi