Rauno Nurger – Keilast Euroopa meistrivõistlustele!

Eesti korvpallikoondislane Rauno Nurger räägib Keila juurtest, senisest karjäärist ja
tulevikuplaanidest.

Eesti korvpalli meeste rahvuskoondis tagas veebruaris pääsu 2022. aasta korvpalli Euroopa
meistrivõistluste finaalturniirile. Viimati 2015. aastal EM-ile pääsenud koondises oli olulises rollis ka
Keilast pärit 208 cm pikkune keskmängija Rauno Nurger (27), kes kogus valiksarjas keskmiselt 12
minutiga 5,8 punkti ja 3,2 lauapalli mängus.
Keila Korvpallikoolist korvpalliteed alustanud Rauno on seejärel mänginud veel Turbas, Raplas ja
Tallinnas, misjärel siirdus aastateks 2013–2018 USA-sse, kus esindas Wichita State’i ülikooli
korvpallimeeskonda. Mänginud seejärel kaks hooaega Hispaania esiliigas, liitus ta 2020. aastal Eesti
esiklubi BC Kalev/Cramoga.

Kuidas Keilas korvpallitrenni jõudsid? Kas oli ka konkureerivaid alasid?
Tollel ajal Ago Kliimson käis koolis lapsi trenni kutsumas, paar minu sõpra läksid ja otsustasin ise ka
trennidega liituda. Võrkpall on mulle ka alati meeldinud ja olen esindanud neid koole, kus ma olen
õppinud, aga kuskil teise ala trennis ma otseselt ei ole kunagi käinud.

Kes olid esimesed treenerid, kelle käe all korvpalliga hakkasid tegelema?
Keilas olid esimesed treenerid Andrus Nagel, Ago Kliimson ja siis Indrek Kelement, kes nüüd on
meistriliiga kohtunik.

Oled eeskujuks paljudele Keila noortele. Kes olid aga üles kasvades Sinu iidolid?
Mäletan, et tollel ajal sai palju vaadatud, kuidas Martin Müürsepp koondise eest mängib. Noorena
vaatasin palju ka Shaquille O´Neali parimaid sooritusi.

Kas mäletad veel aegu, kui meistriliigas mängis ka Keila oma meeskond Puuviljaparadiis?
Kahjuks ei mäleta neid aegu, olin siis vist veel lasteaias ja korvpallist väga midagi ei teadnud, aga
teadlik olen sellest satsist küll.

Mis Sind korvpalli kui spordiala juures kõige rohkem paelub?
Need emotsioonid, mida see mäng pakub! Võimalus mängida tuhandete, vahel kümne tuhande
inimese ees ja teha seda hästi on vägev.

Keila, Turba, Tallinn, Rapla, USA, Hispaania, nüüdseks Eesti esiklubi BC Kalev/Cramo – kuidas oled karjääri kulgemisega rahul?
Ei saa kurta. Pärast gümnaasiumi lõpetamist oli alati plaanis kätte saada USA ülikooliharidus ja seda
ma ka tegin. Seejärel oli plaan minna Hispaaniasse, mis ka õnnestus. Noorena korvpalli vaadates oli
alati väike unistus mängida Kalev/Cramo eest. Seega võib öelda, et olen väga rahul.

Kas on olnud ka madalpunkte, kus oled mõelnud korvpallist loobumisele?

Loobumisele ei ole veel kordagi mõelnud. Ausalt, ma ei tea, mida ma üldse teeksin, kui ma korvpalli
ei mängiks.

Tegid Eesti koondises debüüdi 2018. aastal. Mida tähendab Sinu jaoks koondisse kuulumine?
Kindlasti on suur au esindada oma riiki korvpallis. Kui noorena käisin Saku Suurhallis koondise mänge
vaatamas, siis alati unistasin sellest momendist, et saaksin ise kunagi seal saalis rahvuskoondise
särgis mängida.

Aitasid paari kuu eest koondisel tagada pääsu 2022. aasta korvpalli EM-ile. Kuidas hindad selles
enda rolli? Usun, et tegin soliidsed esitused individuaalses mõttes ja olen rahul enda esitusega.

Mis tunnete ja eesmärgiga lähed vastu 2022. aasta korvpalli EM-ile?

Lähme võtma kõike, mis võtta annab. Kui mängime oma mängu, siis usun, et oleme võimelised
kõigile konkurentsi pakkuma. Muidugi lihtne see olema ei saa, aga ükski hea saavutus ei tulegi
lihtsalt.

Mis on korvpallurina Sinu järgmised sihid?
Esialgu on peamine siht see hooaeg ilusti ära lõpetada, võita ära kodune liiga ja Eesti-Läti liiga
(Kalev/Cramo krooniti pühapäeval Eesti-Läti liiga meistriks – toim.), ja siis saab edasi vaadata.
Seejärel teha üks korralik suvi, et ennast lälla edasi arendada. Siis saab jälle edasi vaadata, mis
võimalused järgmiseks hooajaks on. Muidugi on üks peamisi eesmärke esindada koondist ja võtta
sealt kõik, mis võtta annab.

Mis on Sinu soovitused Keila korvpallipoistele ja -tüdrukutele, kes tahavad sama kaugele jõuda?
Kui korvpallihooaeg saab läbi, siis see ei tähenda seda, et nüüd saab terve suve puhata, kuna trenne
pole. Suvi on see aeg, kus tehakse kõige rohkem tööd selle nimel, et saada paremaks. Kui ise noorem
olin, siis suvel sai alati sõpradega väljas korvpalli mängitud – olgu see siis „Viis miinust“ või ükskõik
mis teine mäng, aga korvpall oli mul suvel alati käes.

Foto-autor-Siim-Semiskar

 

Keila Korvpallikool
Karl Koppelmaa

Comments are closed.